VENE 8 KRONOLOOGIA

Praegune maja rajati enam kui 700 aastat tagasi. See asub pikal maa-alal, kus õu on sillutatud munakividega. Maja õuel paiknevad ridamisi 8 majandushoonet, mis on sajandite jooksul üle elanud korduvaid uuendusi. Esialgsest gooti stiilis fassaadist on näha vaid ümarkaarne õuevärava portaal ja eeskoja suure akna raamistus. Ajalooliselt haruldane on päikesekell daatumiga „1604”.

Maja valdajad on teada alates 1351. aastast. Reeglina olid nad mõjukad ja rikkad kaupmehed, kes kuulusid keskaegse linna eliidi hulka — raehärrad ja bürgermeistrid. Nende hulgas olid ka mõned Rootsi kõrgaadlikud, kelle ajal sai maja nime „TRE KRONOR” (rootsi k. kolm krooni). Alates 1922. aastast kaotas maja eravalduse staatuse ning selle katuse alla kolis Tallinna Aktsiapank.

1351 – WINEKE DE EK

1361 – DANIEL BERCHOVE lesk

1364 – HILDEMARUS DE VITZEN, majavaldaja 1349–73, surn. 1385

1385 – HERBORDUS DONEHOF

1388–89 – BERNT HALTERN (raehärra), majavaldaja 1388–89, surn. 1390

1390 – BERNT HALTERNI lesk

1392 – WERNER VAN RODE

U. 1400 – HENNINK I RUMOR, majavaldaja 1396–1431, raehärra 1396–1431

1403 – HILLEBRANT KULE

1404 – HANS PALMEDAG, kodanik alates 1414, kolis Lübeckisse 1434

1433 – GERD BRAMSTEDE Lübeckist, kodanik alates 1433, arvatavasti põlesid kinnistul asunud hooned maha tulekahjus 11. mail 1433

1444-72 – HANS ROTERT, kodanik alates 1437, kaupmeeste Suurgildi vanem 1458–60, surn. 1472. Tema ajal ehitati praegune hoone, millest on tänaseks säilinud vaid üldplaan ja seinad. Maja erines tavapärastest kõrge kolmnurkviiluga kitsast majast — see imiteeris Tallinna Raekoda ja selle laia fassaadi, mida kroonis dekoratiivsete sõjalaskeavadega galerii. Kõrged ja avarad eeskojaaknad paiknesid teravkaarsetes seinaorvades, portaali kohal oli süvend majapühaku kuju jaoks. Teine korrus ja pööning olid varustatud aidaluukidega. Nende taga olid viljasalved ja -aidad. Eluruumide aknad avanesid õue poole — seal oli rohkem vaikust. Ent küttekoldega eluruumid võisid paikneda vaheldumisi aitadega ka väravaaluse kohal. 15. sajandi maja säilitas fassaad kuni 1842. aastani, minetades barokkajal vaid gooti portaali.

1472 – JOHAN II ROTERT, eelmise majavaldaja poeg. Raehärra al. 1480, bürgermeister 1483–1500.

1518 – SIMON VAN WERDEN, raehärra 1512–26. Tema ajal oli krundil 5 talli ja lauta.

1528 – JACOB HINCKE, kodanik al. 1528, abiellus eelmise majavaldaja lese ANNEKEga, raehärra al. 1534, bürgermeister al.

1545, surn. 1559. Temale kuulusid krundil ka aed ja kaks kiviaita krundi lõpus linnamüüri ääres. Linna kinnisvarade takseerimisel hinnati HINKE kinnisvara väärtuseks 12 000 Riia marka, mis oli keskmisest kaks korda kallim.

1562 – MAURITIUS ROTERT

1568 – LAURENS ELVERS, kodanik al. 1558

1589 – HANS RAVE, kodanik al. 1581, abiellus eelmise majavaldaja tütre ELSEga. Raehärra 1592, surn. 1615. Tema päranduseks on 1604. aastast päikesekell õuel.

1627 – SALOMON RABE, eelmise omaniku poeg. Kodanik al. 1625, surn. 1652

1647 – GUSTAV HORN (1592–1657), Rootsi feldmarssal. Tema Soome päritolu vanemad osalesid varemgi Revali ja Estlandia elus. Tema enda karjäär algas 1621 saamisega Norrlandi rügemendi ooberstiks Rootsis. Ta paistis väejuhina silma Kolmekümneaastases sõjas. Ta oli mõnda aega Soomes paiknevate Rootsi vägede juhatajaks, 1628. aastal ülendati ta 35-aastasena feldmarssaliks. Pärast kuningas Gustav II Adolfi hukkumist oli ta üks juhtivaid Rootsi väejuhte võitluses imperaatorlike vägedega Saksamaal. Pärast mitmeid võidukaid lahinguid sai ta Nördlingeni lahingus lüüa ja langes vangi. Vangist vabanes alles 1642. aastal. Seejärel vallutas Taanilt Skoone maakonna. Paaril korral oli määratud Liivimaa kindralkuberneriks. 1651 pälvis krahvi tiitli. Alates 1653 oli Rootsi kõrgeimal sõjalisel, riigimarssali ametikohal.
Tema omandatud maja Revalis kandis tollest ajast nime „TRE KRONOR” (kolm krooni) Rootsi riigi vapi järgi maja fassaadil. 1652 kolis krahv Riiga, kus suri 1657.

1657 – EVA HORN, eelmise majavaldaja tütar. Abiellus krahv NILS TURESON BIELKEga, kes aga ise siia elama ei asunud. Tühjaks jäänud maja hakkas aeglaselt lagunema.

1685 – THOMAS ZUR MÜHLEN, kaupmees. Pärit Revalist, kodanik al. 1675, raehärra al. 1697, bürgermeister, surn. 1709. Esimene abikaasa MARGARETA RATKE, surn. 1687, teine abikaasa AGNETA HAHN, surn. 1710 ilmselt katku, mis viis ära 759 linnaelanikku.

THOMAS ZUR MÜHLEN ostis kinnistu 2600 riigitaalri eest. Majas tehti põhjalik remont. Uuenduste tulemusena tekkis suursugune portaal (1687. aasta), mis praegu paikneb Tallinna Linnamuuseumis. Portaali raamivad allegoorilised naisefiguurid lillede ja vihuga, mehe büst ja inglifiguurid omanike MÜHLENi ja RATKE vappide kõrval. MÜHLENi aega jääb ka dekoratiivne laemaaling teise korruse ühes eluruumis.

1720–1750 – HINRICH ZUR MÜHLEN, eelmise majavaldaja poeg, kodanik al. 1711, raehärra al. 1727, bürgermeister al. 1745, surn. 1750. Temast ja abikaasast JUSTINA CHARLOTTEst on säilinud portreemaalid.

1756 – CORNELIUS I ZUR MÜHLEN, surn. 1756.

1762 – AGNETA ELISABETH ZUR MÜHLEN (neiupõlves GEBAUER), eelmise majavaldaja lesk, surn. 1781.

1782 – CORNELIUS II VON ZUR MÜHLEN, eelmiste omanike poeg. Tegeles veini- ja koloniaalkaubandusega. Bürgermeister al. 1768, raehärra al. 1789. Ostis Viinis 1792 aadlitiitli partikliga „von” perekonnanime juurde ning omandas Piirsalu mõisa Lääne-Estlandias, surn. 1815. Värskest aadlist ja tema abiaasa GERDRUTHAst on säilinud lauaportreed (Karl von Ungern-Sternbergi tööd). Tallinna Toomkirikus on nende pojapoeg ARTHUR VON ZUR MÜHLENi vappepitaaf.

1842- F. D. LEHBERG. Uus majavaldaja tellis Eestimaa kubermanguarhitekt JOHANN OTTO SCHELBACHilt ümberehitusprojekti. Kolmekordseks ehitatud fassaad sai kaasaegse klassitsistliku ilme —korrapärased aknaread, krohvrustika esimesel korrusel. Keskaegse ilme säilitas vaid majaga külgnev õueportaal.

1920 – RUDOLF KOLL. Järjekordsed ümberehitused — uued vaheseinad, mis jaotasid suured ruumid väikesteks.

1922 – TALLINNA AKTSIAPANK. Arhitekt E. JACOBY tegi järjekordse ümberehitusprojekti. Väravaportaali kohal olevad aknad muudeti sarnaseks naabruses olevate akendega. Pank omandas vaid tänavaga külgneva peahoone. Õuehooned jäid korteriteks kohandatuna eravaldusesse.

1936 – NARVA KALEVIMANUFAKTUUR

1940, august. Nõukogude võim natsionaliseeris maja.

2014 – Pärast põhjalikku restaureerimist ja renoveerimist säilis keskaegne hõng keldrites, kus paikneb restoran, samuti romantilisel õuel longuvajunud puuga ning paljudes hotelli nurkades, tubades ja koridorides.